Lbi surma ja raskuste viis me tee
ja palju meist langesid prmu
Kui ka viimase meheni langeme
meie poegadel tuleb siis vita

Ei Taha me sambaid, soovime vaid
oma maad, me rahvuse uhkust
et kunagi hegi vaenlase jalg
ei rvetaks enam ta puhtust

Vtad, poeg, minult mga, ma tean
oma kindlasse noorde pihku
ja rinna siis vaenlase vastu sead
eales sa rivist ei lahku

Vime rahuga minna, kui tuleb aeg
sest vahetus vetud on vastu
Ma Toonelast sinule ulatan ke
ra murdu, noor sber, pea vastu